Kell lööb kolm tundi üle südaöö - normaalsed inimesed naudivad juba päris mitmendat tundi oma pehmet voodit ja magusaid unenägusid. Siin, Häädemeestel, tatsab ringi kamp maailmamuutjaid, kes ei kavatsegi veel teed magala poole ette võtta. Kust tuleb see imeline vägi, mis sunnib neid noori inimesi sellisel kummalisel kellaajal keset saali pudelit keerutama, lootes leida oma kaaslaste seas mingi uus ja eriline külg, mida varem avastada pole suudetud?
Tegelikult pole vaja põhjust kaugelt otsida, sest see vägi peitub igas siia muinasjutumaale kohale sõitnud noores kehas. See imeline tunne paneb unustama argielu ja sellega kaasnevad kohustused ja vastutused. Pole vaja muretseda täitunud prügikasti ja näljas kassi pärast, sest need toimetused on pelgalt sekundaarsed.
Kõrvaltvaatajale võib tunduda, et tegu on mingit laadi erikooli suvelaagriga, sest lapsikud mängud ja kohati kummalisena näivad mõtted tekitavad nende väsimatute noorte seas utoopiliselt palju furoori. Päriselt on aga asi jaburusest väga kaugel. Organisatsiooniväline inimene ei saagi mitte kuidagi tajuda seda tunnet, mis neid inimesi üksteisega nii tihedalt seob.
Inimene, kes vähemalt kordki on nina TEN-i telgitagustesse pistnud, ei suuda enam mitte kuidagi end sellest hämmastavast kütkest lahti rebida. Koht, kust võib leida sõbrad ja miks mitte ka hingesugulase kogu eluks, ei saa ju olla nii väärtusetu, et seda pärast esmakordset katsetamist hüljata. Millegi pärast on nii, et see kummaline sõltuvus levib inimeselt-inimesele nagu katk ja igal uuel üritusel võib leida üha uusi teotahtelisi ja sihikindlaid aktiviste, kes tahavad midagi reaalset ära teha.
Tundub kummaline, et üks tavaline noorteorganisatsioon suudab hordide viisi noori enda võluga ära pimestada, aga just seda TEN teebki. Tegu on paradiisiga, kus igal ühel on võimalus otsutada, kas süüa keelatud vilja ja lahkuda või tulla ja jääda. TEN- Terve Elu Naudingut.
Kervin
No comments:
Post a Comment