Tegus Eesti Krants, ehk objektiivne pilk subjektiivses maailmas

Ei ole kerge olla koer. Vähemalt mu pere aitab kaasa. Eile veetsin kogu hommiku püüdes varblaseid põõsastes. Kavalad rotid need, lendavad raisk. Nüüdseks on kodu kaitstud. Mina kõnnin siin ja keegi ei saa siia tungida. Ma olen kõige tugevam ja julgem ja üldse kõige parem maailmas. Oi oi, pere ema toob krõbuskeid! Aeg on nämmi teha. Krõbuskid ragisevad valjusti ja maitsvalt. Mis? Ongi nii?! Lähme jalutama! Seda teed tean ma hästi. Pöörame vasakule, seal on üks kass, keda tõotasib püüda ja hammustada. Peitub kuskil majas. Pöörame paremale. Kultuurimaja, kus mõnikord lärmatakse ja inimesed naeravad tulles välja. Seal lärmatakse, aga see lärm on kuidagi erinev tavalisest lärmist. Lähen vaatan lähemalt, ehk on midagi huvitavat, või maitsvat. Neid on palju. Lihtsalt seisavad aias. Vilistavad ja kutsuvad mind, aga see on kuidagi erinev kutsumine, Vaatan veidi pealt, mis nad siin teevad. Ikka seisavad, aga mõned jooksevad ringi ja teevad hääli. Misasi on 'ufo'? Lähen parem koju. Nad ei tundu ohtlikutena, aga kes teab, mis nad järgmisena ette võtavad.
Jälle nemad. 'Alleele'? Mul on tunne, et jutt on millestki maitsvast, näiteks lamba kintsust. Täitsa mõistlik jutt. Ega neil pole mviga midagit, kui nad lamba kintsu niivürd jumaldavad. Võib-olla me polegi nii erinevad, kui me juba lamba kintsu mõistame hinnata. Sellest tasub uneaegu mõtiskleda.
Kodu värav on lahti - on aeg seiklusele minna. Mind tõesti intrigeerivad need inimesed kultuurimajas. Päike loojub, parem ulguma ei hakka - äkki keegi paneb tähele. Lähen ümber maja. Tahaks lähedalt mõista, mis nad peale liha ülistamise plaanivad. Kaunid helid kostavad avatud aknast. Kõlab tuttavalt. Kodused ütlevad selle kohta "kuradi piiber", aga minu meelest kõlab hästi. Tuli, ei, lõke. Olen neid ja varem näinud. Soojust kiirgab selle poolt. Leegid liguvad väga graatsiliselt. Sädemed lendavad taeva suunas ja mutuvad tähtedeks kauguses, kõrges pimeduses. Nad tulevad. Peitun põõsas. Kogunevad lõkke ümber, naeravad, laulavad. Mulle meeldivad need inimesed. Räägivad jutte. Sõna 'matk' ma mõistan. Nad peavad lahkuma. Igatsen neid, kuid siiski ei mõista.

Andres

lugu pühendatud kohalikule krantsile, kes meid ühel õhtul külastas. pärast kultuurimajast välja ajamist, leidis kuts salamisi tee tuppa tagasi